7 T Kose kirikus

8 K Rakvere kirikus

9 N Viljandi, Pauluse kirikus

10 R Põlva kirikus

11 L Rõuge kirikus

12 P Otepää kirikus

13 E Tartu, Pauluse kirikus

14 T Paide kirikus

15 K Tallinn, Kaarli kirikus

16 N Rapla kirikus

17 R Keila kirikus

18 L Pärnu, Eliisabeti kirikus

19 P Haapsalu Toomkirikus

20 E Kuressaare kirikus

21 T Kärdla kirikus

Rannap ja klaver kuuluvad kokku, nagu Eesti muld ja eesti süda. Kõige enam teataksegi Rannapit tema aegumatute laulude kaudu. Aga kindlasti on väga palju ka neid, kes teavad ja ootavad külla Klaveripoega – PIANIST Rannapit. Täpselt 25 aastat tagasi korraldas ta ise oma esimese ja ülimenuka kontserttuuri “Klaver tuleb külla” väikestes maakirikutes ja maalilistes Eestimaa paikades. Mitmestki tollasest kontserdist on tänaseks saanud legend.

Juunikuus tõstab Klaveripoeg taas – peale 12 aastast pausi – oma klaveri selga ja täidab 15 Eestimaa kirikut kauni muusikaga, esitades armastatumaid meloodiad varasematelt tuuridelt ja oma uut popmuusikat, viimast koguni neljal erineval klahvpillil. Seekordne, juubelituur, jääb ühtlasi ka viimaseks. 

Põnev helilavastus sünnib 4 klaveritõstja, häälestaja, helimehe, pillide, heli- ja valgustehnika ja Rannapi ühisest jõust. Ka kirikusaalid toetavad mängitavat – seintelt tagasipeegelduva järelkõlaga.

Tekib eriline atmosfäär, mille loovad imeline Eesti suvi, iidsed kirikud ja muidugi Rannapi alati ilu ja selgust otsiv helikeel ning hingestatud esitus.

Kontserdil kuuleb põhiliselt Rannapi popmuusika laadis loomingut: enamuse kavast täidavad parimad palad varasematelt tuuridelt, alates Rannapi populaarseimast klaveriloost  „Tantsib klaveril“ kõige esimeselt tuurilt. Edasi – „Päikeseklaver“, „Laps vaatab tähistaevast“, „Kellade juubeldamine“ jt. Koos lauljatega toimunud tuure meenutavad aga klaveriseaded Rannapi igihaljatest lauludest: „Raagus sõnad“, „Eesti muld ja eesti süda“, „Nii vaikseks kõik on jäänud“, „Rahu“ jt. 

Teiste heliloojate loomingust kuuleme tuntuimaid klassikaviise tuurilt „Meeloodiad“, nagu „Eliisele“, „Kuupaiste sonaat“, „Türgi marss“, „Vihmapiiskade prelüüd“ jt. 

Ligi pool kavast on aga Rannapi uhiuue loomingu päralt. See kõlab – looperi abil – „korraga“ neljal klahvpillil: lisaks kontsertklaverile on kaasas teine tiibklaver, mis on „ettevalmistatud“ –  keelte vahele paigutatud esemed muudavad pilli kõla tundmatuseni: kuuleme löökpille – popist kuni eksootiliste maadeni. Harmoonium loob nostalgilise, arhailise kõlamaalingu. Ning süntesaator – see seob meid ühest küljest tänapäevaga – elektroonilise muusikaga, teisalt aga aitab imiteerida vanade pillide kõla, mida kaasa vedada oleks liig: klavessiin, celesta, Hammond orel jt. Žanri mõttes on uue muusika näol tegu sulamiga, crossover’iga: see on tänapäevane popmuusika seatuna klassikalistele pillidele.

Muusikasõbrad kindlasti mäletavad esimesi „Klaver tuleb külla“ tuure: „Tantsib klaveril“ 1997, „Katedraaliklaver“ 1999 ja „Päikeseklaver“ 2000 ja „Uus klaver tuleb külla – Meeloodiad“ 2004. Lisaks soolokavadele esines Rannap „Klaver tuleb külla“  tuuride seerias ka koos lauljate ja ansambliga:  „Klaver tuleb lauluga“ 2002 ja „Roostevabad“ 2003, kavas ta oma laulud; ning koos orelimängijaga – „Orelile külla“ ja teise pianistiga – „2ÜHEL“. Ja alati nii, et “kuulajale ka meeldiks!”

Rein Klaveripoeg ootab väga taaskohtumist oma varasema publikuga, ning püüab köita uut, noorematkülastajat, eeskätt tänapäeva pop- ja filmimuusikast tuttavlike võtetega oma värskelt loodud muusikas, aga samuti uudsete helitehniliste vahenditega.

Kontsert on ühes osas kestvusega poolteist tundi. 

Kontsert pole sobiv väikelastele.